Kõrgel temperatuuril põletatud savitellised on tiheda struktuuriga ja tugeva ilmastikukindlusega, mistõttu need sobivad eriti hästi välitingimustes kasutamiseks. Neil on madal veeimavus, need ei külmu ega pragune ning neid ei kannata kergesti-pikaajaline kokkupuude tuule ja päikesega, mistõttu on need eelistatud materjal siseõuede, lillepeenarde ja tarade ehitamiseks. Võrreldes tsemenditellistega on need loomulikumad, sooja värvi ja omase vananemistundega, luues nende paigaldamise hetkest rahuliku ilu.
Kunagi oli mu hoov lage, aga siis tekkis mõte ehitada selle ümber savitellistest madal müür ja efekt oli ootamatult hea. Tellised on ideaalse suurusega, ühe inimese jaoks kergesti liigutatavad ja virnastatavad ning neid saab ise teha-sõbralikult ilma eritööriistadeta. Valisin vanad-moodsad kergelt sinaka-halli tooniga savitellised, mis sulanduvad suurepäraselt rohelusega, muutes need justkui vanast õuest välja kasvanud. Pärast vihma on tellise pind veidi niiske ja värv süveneb, luues akvarelli{6}}efekti.
Kõige üllatavam on see, et neid telliseid saab kasutada ka teede sillutamiseks, lillepeenarde rajamiseks ja isegi maastikuseinte loomiseks, mis näevad koos viinapuudega veelgi võluvamad välja. Igal tükil on peened värvivariatsioonid ja tekstuurid, mis tegelikult ei lase üldilmel tuhmiks jääda ja annab sellele käsitööna valminud tunde.
